Kas just siis tuleb võimalus, kui oled juba alla andnud? Kas just siis näed sa asju selgemalt? Kas mingil hetkel loksub kõik ise paika ja paraneb? Kas tõesti uskuda või pöörata selg? Kas nautida järelejäänud aega või pingutada ja nautida hiljem oma saavutusi? Kas on võimalus vaadata asju teiselt poolt ja paremini? Kas inimesed suudavad sind edasi mõjutada, nagu nad seda hetkel teevad? Kas elu polegi nii karm kui see vahel paistab? Kui uskuda muutub kõik paremaks? Tahaks neid vastuseid ja piiritut mõtlemist.

Täna saime siis väiksed naerukad tibukesega, kui kuulsime, et ma olen rase, seda enesele teadmata, päris palju nalja võib pakkuda, kui sa teiste elust nii palju tead ;);) Aga jah, muru sai niidetud ja siil päästetud, vähemalt 40 sääsepunni juurde ja veidike päikest ka, tänudtänud :)))