Kas esimene samm ongi enesele tunnistamine?
Lihtsalt liiga imelik on mõelda, et see üldse võimalik oleks.
Mõtlen koguaeg, et ei, ei saa nii olla aga tegelikult maitea kas ma päriselt tahan, et see nii oleks või ei.
Ilgelt segane jutt, kindlasti ise ka mõtlen pärast, et mis asi see on, mis siia kirjutasin?
Aga ega mai loodagi nüüd ja kohe endas selgusele jõuda.
Mõtlen lihtsalt, et äkki on mul lihtsalt kedagi vaja, kedagi kellega oleks samamoodi, kellega oleks sama hetk ja sama aeg?
Aga samas mai tahagi üldse kedagi sellist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment